Mis keelt räägitakse Etioopias? Keelevara
Avalehekülg > Mida pakume > Sõnastikud > ÕS 2006
Keelevarast Mida pakume? Hinnakiri Registreeri Telli Uudised Ettepanekud
Sõnaraamatud ja leksikonid : Paketid : Tulekul : Millist paketti valida?

EESTI ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMAT ÕS 2006

Päringud keelekeskkonnas

Teie ees olev eesti keele sõnaraamat jätkab 1918. aastal alustatud eesti ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATUTE traditsiooni. Tollel ligi 90-aastasel pikal teel on iga sõnaraamat olnud oma loomisajajärgu ja loojate nägu, nii ka käesolev.

See on KIRJAKEELE SÕNARAAMAT, mis hõlmab eelkõige kirjakeele kui üldrahvalikult kasutatava ja ühtseima keelekuju sõnavara. Nii koha- kui ka sotsiaalmurrete sõnavara on esindatud üsna napilt.

See on TÄNAPÄEVA KEELE SÕNARAAMAT. Tänapäeva keel on keel, mida me praegu räägime ja kirjutame, XXI sajandi alguse keel.

See on SUUNAV ja SOOVITAV SÕNARAAMAT. Autorid ei ole piirdunud sõnavara kirjeldamisega, vaid on võtnud endale veel keelendite hindamise ülesande: mis on hea ja mis halb keel.

See on NORMATIIVNE SÕNARAAMAT. Normatiivne on ta selles mõttes, et esitab kirjakeele norme, on KIRJAKEELE NORMI ALUS. Kuid keelenormimine ja keelenormide kehtestamine koos selle ranguse ja ulatusega on kaks eri asja, esimene on keelekorralduse, teine muude institutsioonide ülesanne. Et kool järgiks keelenorme, selle käsu annab haridusministeerium. Ametliku keelekasutuse kohta kehtib Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrusega nr 196 kinnitatud ?Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord?. Ülejäänud ühiskonnal saab keelekorraldus ainult soovitada normi omaksvõttu, sest kirjakeele oskus on üks harituse näitajaid ja edu eeldusi.

Siinne ÕS 2006 on "Eesti keele sõnaraamatu ÕS 1999" uuendatud väljaanne. On lisatud ligi 1400 uut märksõna ja peale selle sõnaartiklitesse üle 3500 liitsõna ja tuletise, on täiendatud sõnaseletusi (sh lisatud uudistähendusi), täpsustatud märgendeid, lihtsustatud keerukamate sõnaartiklite ülesehitust. Uuele sõnavarale ruumi tegemiseks on välja jäetud vananenud sõnu ja slängisõnu (ei ole ka enam märgendeid ARH — arhailine ja SL — släng). Vähendatud on kõrvalisemat ainest sõnaartiklite seest. Täpsustamisel on palju kasutatud "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatut" ja "Võõrsõnade leksikoni" 7. trükki (2006). Sõnakuju ja käänamist on muudetud ainult mõnel üksikul juhul.

Peale sõnaraamatu koostajate ja toimetaja on raamatu heaks palju tööd teinud Peeter Päll, kes on koostanud kohanimevalimiku ja hääldusjuhised; Argo Mund — kogunud uut sõnavara, ühtlustanud soovitusjuhtnööre ja aidanud lugeda korrektuuri; Ülle Viks — andnud kasulikke ühtlustusparandusi; Kaja Kruusmaa ja Tuuli Rehemaa — teinud arvutitööd; Aleksander Maastik, Lembit Abo ja Viktor Korrovits — andnud lahkesti õpetusi terminite paremaks esitamiseks. Suur tänu neile kõigile!

Paberväljaandega rööpselt on valminud sõnaraamatu elektrooniline versioon (veebis http://www.eki.ee/dict/qs2006/ ja Keelevaras), mille ettevalmistamisel osalesid Indrek Hein, Indrek Kiissel, Andres Loopmann, Kati Sein ja Ülle Viks.

Sõnaraamatu lõpus ei ole enam varasemates õigekeelsussõnaraamatutes seisnud õigekirjutusjuhtnööride osa. Selle asemel tuleks appi võtta Tiiu Erelti "Eesti ortograafia" (4. tr 2005) või Mati Erelti, Tiiu Erelti ja Kristiina Rossi "Eesti keele käsiraamat" (2. tr 2000) [Keelevara ja EKI], mis on mõeldudki kasutamiseks koos käesoleva sõnaraamatuga. ÕS 2006 ja need raamatud täiendavad üksteist.

Tiiu Erelt

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006
Kirjakeele normi alus alates 1. detsembrist 2006

Bibliograafiline kirje:

Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006
Toimetanud Tiiu Erelt
Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik
Eesti Keele Sihtasutus
Tallinn 2006

©2004 - 2009 Keelevara OÜ